Sel hooajal rohkem kursuseid ega tandemhüppeid ei toimu. Kohtumiseni kevadel!

9.-16. juulil Pärnu lennuväljal 12. korda toimunud rahvusvaheline langevarjurite laager lõppes eile madalate pilvede tõttu paar tundi enne planeeritud lõpuaega. Kaheksa päeva jooksul tehti kokku 94 tõusu ja 1359 hüpet. 88 korda lennati Cessna Caravaniga, kolm korda Britten Norman Islanderiga ja kolmel korral hüpati kuumaõhupallilt.

Laagris osales 120 langevarjurit, esmakordselt hüppas langevarjuga 45 inimest tandemit (10 huvilist jäid viimaste päevade kehva ilma tõttu ootele) ja neli langevarjuriõpilast lõpetasid laagris oma AFF-koolituse ning said õiguse iseseisvalt hüppama hakata.

Laagri alguses toimus ka langevarjurite maandumine Pärnu rannaliivale, mis möödus valjude aplauside saatel 10 000 rannalise pilgu all.

Parasummeril toimus ka kolm võistlust. Esimene neist – Track Dive – seisneb selles, et üks langevarjur lendab selili eest ära, tema jalgade külge on seotud lindid ja teised kaks varjurit peavad teda kõhuli asendis taga ajama ning õige lindi kätte saama. Võistluse võitis Miikka Sakari Oksanen.

Teine võistlus – FS3 – seiseneb eelnevalt väljaloositud kujundite moodustamises vabalangemises. Igas tiimis on kolm liiget ja kaameramees ning iga tiim sooritab kolm võistlushüpet. Rohkem kujundeid moodustanud tiim võidab. Sel korral olid 28 punktiga parim tiim “40+” koosseisus Kalev Ollo, Väino Ellamik, Tambet Holter, kaameramees Tanel Viin.

Kolmas võistlus – SpeedStar – seiseneb viieliikmelise ringi moodustamises vabalangemises võimalikult kiiresti. Võitis meeskond “Lupus EST feat ATS” koosseisus Kristiina Kasemets, Mart Norman, Marko Rink, Anton Sigal, Anton Tshislov, kaamerat lendas Kerttu Simson. Kujund saadi kokku 12,3 sekundiga.

Planeeritud naiste pesuhüppe jaoks oodati sobivat ilma kaks päeva, paraku seda ei tulnudki, nii et pesuhüppe huvilistel tuleb oodata järgmist suve.

Parasummer möödus turvaliselt, tõsiseid kehavigastusi ükski langevarjur ei saanud. Kahel korral kasutati maandumiseks varuvarju abi.

Parasummeri toimumist toetas Lennuliiklusteeninduse AS.

Fotosid Parasummerist:
Antti Kopliste fotod Parasummerist

Eesti Langevarjuklubi pildigalerii Facebookis

Beach Landing Pärnu Postimehe pilgu läbi

Pärnu lennuväljal algab laupäeval rahvusvaheline langevarjurite treeninglaager Parasummer 2011, mis on järjekorras juba kaheteistkümnes. Kaheksa päeva (9.-16. juuli) kestvas hüppelaagris võisteldakse mitmetel vabalangemise spordialadel, lisaks toimub ka hulk meelelahutuslikke hüppeid.

* Pühapäeval, 10. juulil kell 14.00 toimub traditsiooniline langevarjurite Pärnu randa maandumine Beach Landing 2011. Maandutakse rannahoone lähedusse, kus on eraldatud spetsiaalne ala.

* Esmaspäeval, 11. juulil kell 12.00 tuleb elu esimest langevarjuhüpet tegema üks Eesti avalikkusele laiemalt tuntud inimene. Nime jätame esialgu saladuseks.

* Teisipäevast-neljapäevani on oodata erinevate Eesti vabalangemisrekordite esmasooritusi või parandusi.

* Reedel, 15. juuli keskpäeval tuleb kordamisele eelmisel aastal rohkelt populaarsust kogunud naislangevarjurite pesuhüpe.

Parasummeril hüpatakse iga päev 10st-20ni, Pärnu lennuväli on avatud ka pealtvaatajaile,
külastajatel on võimalus proovida tandemhüpet. Tandemhüpe 4000 m kõrguselt maksab 195 eurot,
videosalvestus lisaks 65 eurot. Tandemhüppeks eelregistreerimine telefonil 5454 5544.

Seekordne Parasummer on järjekorras kaheteistkümnes. Esimene treeninglaager toimus 1999. aastal.
Parasummerit korraldab Eesti Langevarjuklubi, mis on Eesti vanim ja suurim langevarjuklubi.

Värsket infot Parasummeril toimuvast
Eesti Langevarjuklubi Facebook’i lehelt www.facebook.com/skydive.ee

Disclaimer: Eesti Langevarjuklubi ilma eest ei vastuta,
nii et kui ilmataadil halb tuju peaks olema, saab kogu planeeritud kava pea peale pööratud.
Eks anname jooksvalt teada, kui nii peaks juhtuma.

Ajakirjanikele:
Pressikontakt Annika
tel 527 6839, annika@skydive.ee
Kui ühendust ei saa ja kiire asi (vabalangemises toru ei tõsta, meile ei loe),
siis klubi infotelefon 5454 5544 ja sõna antakse edasi.

Fotomeenutusi eelmise aasta Parasummerist

Laupäeval 2. juulil toimub Rapla lennuväljal EEHL  ja Rapla Lennuvälja MTÜ koostöös korraldatud lennupäev, kuhu koguneb suur osa Eesti harrastuslenduritest ja lennundushuvilistest.

Üritusel saab lennuaparaate lähedalt näha ja kuulata pilootide juttu lennukite ajaloo ning lennuomaduste kohta. Sissepääs on kõigile tasuta.

Lennupäevale on oodata lennukeid Let-410, BN-2A Islander, An-2, Wilga 35, Blanik L-13, Cessna 172, Cessna 150, Ikarus 42, Eurostar EV-97, UFM-13 Lambada, Aviat A1B Husky, helikoptereid Robinson R22 ja Enström 480 , deltaplaane ja mootorvarje.

Pealtvaatajad saavad teha huvilende AS Pakker Avio õhusõidukitega Cessna 172 (26€ inimene ) ja Robinson R22 (45€ inimene).
Eesti Langevarjuklubis saab proovida langevarjuhüpet koos instruktoriga ühise tandemvarju all (195€, lisainfo www.skydive.ee ).

Lauluga rõõmustab kõiki Rebecca Kontus.

Lennutegevuse kava

10:00-10:30 Õhusõidukite saabumine.
10:30-11:00 Briifing pilootidele.
11:00-11:15 Lennupäeva avamine.
11:15-12:00 Langevarjuhüpped lennukist BN-2A ja An-2.
12:00-13:00 Õhusõidukite maapealne esitlus pealtvaatajatele.
13:00-15:00 Õhusõidukite lennud, huvilennud pealtvaatajatele, langevarjuhüpped.
15:00-15:30 Lennupäeva lõpetamine ja õhusõidukite lahkumine.

Sõltuvalt ilmastikutingimustest võivad kavas toimuda muudatused.

Rapla Lennuvälja koduleht: http://www.eera.ee/

VFR infoteatmik pilootidele: http://aim.eans.ee/

Möödunud nädalavahetusel püstitati Rapla lennuväljal Eesti esimesed ametlikud rekordid kupliakrobaatikas. Maailmarekordimehest treeneri Pasi Pirttikoski juhendamisel moodustati kõigepealt kujund kahest avatud kuplite all lendavast langevarjurist, veel samal päeval püstitati uus rekord kolme langevarjuri poolt.

Kõik rekordites osalenud on Eesti Langevarjuklubi liikmed. Esimesel sooritusel osalesid Kristiina “Tuuker” Kasemets ja Maie “Veela” Talts ning see on ühtlasi ametlik naiste rekord. Järgmisel katsel liitus eelmainitutega Kristjan “Aatomik” Kuru ja sündis ka uus rekord. Selleks, et sooritused ametlike Eesti rekorditena arvesse läheks, peab kõigil osalejatel olema FAI (Fédération Aéronautique Internationale) sportlaslitsents ning rekordiürituse plaan koos osalejate andmetega tuleb eelnevalt registreerida. Hetkel ootavad mõlemad saavutused FAI kinnitust.

Rekordis osalenud Maie Taltsi sõnul on potentsiaali ka suuremateks saavutusteks. “Pasi tegi meiega head tööd ja kuna sellel alal Eestis rekordeid ei ole püstitatud, siis otsustasimegi nö otsa lahti teha. Eks järgmisel korral tuleb kõrgem eesmärk seada või kellelgi teisel meie tulemus üle hüpata.”

Pasi oli Eestis koos oma tiimi kaameramehe Heikki Kammonen’iga, kes treeninghüpped ja rekordid jäädvustas. Pasi kiitis oma õpilasi ja meie sõbralikku klubiatmosfääri ning lubas peagi tagasi tulla.

Lisaks kupliakrobaatika treeningutele toimus ka tavapärane hüppetegevus, reede õhtust pühapäevani tehti kokku 18 tõusu. Kõik lennuväljale saabunud IAD-õpilased said hüpata, mõni isegi kuni 3 hüpet. Kokku tehti nädalavahetusel 27 IAD-hüpet.

Kupliakrobaatika (downplane) video

Aivari pildid

elo pildid

Sel nädalavahetusel saab Rapla (Kuusiku) lennuväljal näha tavapäratut vaatepilti – omavahel kontaktis lendavaid langevarjukupleid.

Laupäeval ja pühapäeval treenib Rapla lennuväljal Eesti Langevarjuklubi langevarjureid kupliakrobaatika maailmameister, koolitaja ja ajaloolane Pasi Pirttikoski. Tegemist on maailma tipp-tasemel langevarjuriga, kelle sportlaskarjäär algas juba 1983. aastal. Selle aja jooksul sooritatud üle 4000 langevarjuhüppe sisse on jäänud kuus maailmarekordit (kupliakrobaatika 46-, 50-, 53-, 64-, 65- ja 100 liikmelised kujundid). Neist viimane on tänaseni kehtiv 2007. aastal moodustatud 100-liikmeline kuplite kujund http://www.cfworldrecord.com/2007/photos.html

Eestis pole kupliakrobaatika eriti levinud langevarjunduse valdkond – välismaal on küll käidud õppimas, kuid järjepidevalt sellega meil tegeletud pole.

Lihtsaim selgitus alast: inimesed hüppavad lennukist välja, avavad langevarjud ja moodustavad kujundeid avatud langevarjukuplitest. Ilma spetsiaalse koolituse ja varustuseta ei tohi langevarjurid avatud varjude all mingil juhul kokkupuudet omada, kuna see on äärmiselt ohtlik ja võib lõppeda õnnetusega. Küll aga on välja arendatud reeglid ja spetsiaalne varustus, mille abil on kokkupõrke ja varjude sõlmumise ohud viidud miinimumini, nii on maailmas jõutud ka 100-liikmelise kujundi moodustamiseni.

Lennuväli on avatud vaatamiseks kõigile huvilistele. Täpsem info langevarjuga hüppamisest www.skydive.ee

Pasi Pirttikoski veebileht, kupliakrobaatika ajalugu ja Pasi saavutused

Selgitusi kupliakrobaatikast eesti keeles